Grönholmi meetod

Jordi Galceran “El mètode Grönholm”

Katalaani keelest tõlkinud Margus Alver

Etenduses mängivad: Mart Niinepuu, Kristjan Arunurm (Salme Teater), Riho Antsmäe (Salme Teater) ja Rita Palatu (Salme Teater)
Lavastaja: Allan Kress
Kunstnik: Jana Wolke
Lavakujunduse idee: Allan Kress
Plakat: Kristjan Arunurm (Salme Teater)
Muusikaline kujundus ja valgus: Kristo Klausson

Esietendus: 8. juuli 2021, Von Glehni Teatris
Lavastuse lehekülg Salme Teatri kodulehel.

Tähelepanu! Laval suitsetatakse e-sigaretti ning kasutatakse mittenormatiivset leksikat, mis pole sobilikud alla 14-aastastele.

Katalaani filoloog Jordi Galceran Ferrerist (s 5. märtsil 1964 Barcelonas) sai näitekirjanik 1988. aastal. Suurema ülemaailmse menu saavutas ta 2003. aastal avaldatud „Grönholmi meetodiga“ („El mètode Grönholm“).

Tükk räägib kapitalistliku ühiskonnakorralduse ja tänapäeva ärimaailma julmast halastamatusest, millest väljuvad elusana vaid tugevaimad. Aga mis on tugevus?

Me kõik oleme mitmetesse kohtadesse kandideerinud, närveerides, kas meid valitakse või ei ning mille alusel otsuseid tehakse. Ja üldse – kes on komisjonis, mis annab neile legitiimsuse sinna kuuluda ja teiste elude üle otsustada?

Selles näidendiski rullub meie ette olukord, kus otsitakse parimat kandidaati kommertsdirektori kohale ühte mainekaimasse ettevõttesse kogu maailmas. Kuid kas hea juht on kena inimene, kes paistab välja kaabakas või kaabakas, kes paistab välja kena inimene? Või ei kumbagi?

Igatahes selgub, et see juhiotsingu protsess on kõike muud kui tavapärane: kandidaadid on tulnud tööintervjuule, ent pole teada, kes on intervjueerija… Algab psühholoogiline võitlus selle peale, kuidas oma konkurendid kõrvaldada, ilma et ärritaksid potentsiaalset tulevast ülemust, kes võib end vabalt ka nende seas peita. Vahepeal tekib mõnel hoopis kahtlus: ehk on nutikam lasta paanikal võimust võtta, et vastased ise asja „rukkisse“ keeraksid.

Rootsi teadlase Björn Grönholmi väljatöötatud personalivaliku meetod on mäng tõelisuse ja näilisuse piirimail: kandidaatide meeltega manipuleeritakse nende endi märkamata. Ikka selleks, et leida vastavale ametikohale sobivaimate isikuomadustega inimene. Kas karjeristidest tööotsijad murduvad, kehtestavad end või kaotavad enesekontrolli? Ja kes võidab?